Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Valdimurru oja valgalal olevad koormusallikad ning kirjeldada nende mõju vähendamise meetmed eesmärgiga parandada pinnaveekogumi seisundit.
Veemajanduskavas (Keskkonnaministeerium, 2016) on seatud eesmärgiks saavutada Valdimurru kogumi hea seisundiklass aastaks 2021. Veemajanduskava järgi oli kogumi seisund 2013. ja 2014. aastal kesine. Veemajanduskava meetmed on välja töötatud 2013. aasta seisundite põhjal. Viimase vahehinnangu (Keskkonnaagentuur, 2018) järgi on kogumi seisund kesine.
Veemajanduskavas on kogumi alamkategooriaks ekslikult määratud looduslik veekogu ning selle tüübiks 1Aiii. Järgmise perioodi (2021-2027) veemajanduskava tarbeks tehtavate ettevalmistustööde raames on tehtud ettepanek määrata kogumi alamkategooriaks tugevasti muudetud veekogum, sest kogum on kogu ulatuses sirgeks kaevatud (peakraav) ning kasutusel metsakuivenduse eesvooluna. Valdimurru oja on seiratud 2008. aasta hüdrobioloogilise seire (Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2009) ja 2018. aasta operatiivseire (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2019) käigus. 2018. aasta operatiivseire järgi hinnati Valdimurru oja ökoloogiline seisundiklass heaks, võrreldes 2008. aastaga oli seisund paranenud, toona hinnati see kesiseks suurselgrootute kesise seisundi tõttu. Füüsikalis-keemiline seisund hinnati 2018. aastal väga heaks, 2008. aastal seda ei määratud.
2018. aastal teostatud seire tulemusel võib jõe valgalal olevad muud koormused lugeda mitteolulisteks. Kogumi ökoloogilist seisundit võib mõjutada selle kasutamine ja hooldus maaparanduseesvooluna. Oluliseks koormuseks on hüdromorfoloogia. Loodusliku veekogumi asemel on tegemist aktiivses kasutuses oleva maaparandussüsteemi peakraaviga. Veekogumi ökoloogilise seisundi määrab maaparandussüsteem ja selle hooldus ning metsamajandus. Pinnavee keemiline seisund on hea. Sellega on veepoliitika raamdirektiivi miinimumeesmärk täidetud. Tugevasti muudetud ja tehisveekogu ökoloogilise seisundi nõudeid Eestis täpsustatud ei ole. Loodusliku vooluveekogumi vee-elustiku seisundi näitajad on siinkohal ainult informatiivsed. Kuigi Kikepera karjääri heitveelasu mõju ei ole seiretulemusi mõjutanud sedavõrd, et kogumi füüsikalis-keemilist seisundit halvendada, on siiski tegemist tähelepanu vajava asjaoluga. Keskkonnaloas tuleb täpsustada vee kõrvalduse tingimused.
Eeldatavalt kategoriseeritakse kogum edaspidi tugevalt muudetud veekogumiks, mis vastab paremini tegelikule olukorrale – peakraavi hooldatakse maaparanduseesvooluna metsa majandamise eesmärgil. See annab võimaluse edaspidi reageerida asjakohasemalt seirega tuvastatud kõrvalekalletele.
Kokkuvõtteks:
- Määrata kogum TMV-ks.
- Tunnistada kogum kalastikuliselt vähe oluliseks, võimalusel loobuda teiste ökoloogiliste parameetrite kasutamisest potentsiaali määramisel.
- Kaevanduse veelahendus viia vastavusse veeseadusega ja määrata vee kõrvalduse tingimused.
- Mitte ette näha täiendavaid veemajandusmeetmeid.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed